Esiajalugu ja selle periodiseering
Kogunesid teadmised tule saamisest ja loomade käitumisest. Homo
erectus oli esimene hominiid, kes levis laialt: tema luid on leitud
Aafrikast, Euroopast, Aasiast ilmselt olid kliimast tugevamad. Homo
erectuse ajumaht oli 9001100 cm³ (tänapäeva inimesel on ajumaht
14001500 cm³).
HE luude leidmine on seotud 19. sajandi lõpust alanud inimese
kaugemate eellaste jäänuseid süstemaatilise otsimisega. Esimeseks
edukaks oli 1899. aastal hollandlane Eugene Debois. 1891. a hakkas ta
kaevama Jaava saarel Trinili küla juures ning leidis 7 aastaga hulga luid,
sealhulgas kolju ülaosa ning sääreluu. See nimetati Pithecantropus
erectuseks ehk sirgeks ahvinimeseks (praegu Homo Erectus). Homo erectuse
luid leiti hiljem ka mujalt Aasiast, teiste hulgas Pekingi lähedalt
Choukoutienist. Viimase leiu muudab oluliseks see, et koos luudega
leiti ka lõkkejäänuseid, kivist riistu ning tarvitusjälgedega loomaluid.