kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5. Finantsaruandluse analüüsi teeb keerukaks veel arvestusstandardite teadmise eeldus. Need on riigiti ja isegi riigi siseselt erinevad. Ka on teatud mõttes finantsarvestus ise paindlik. 14
kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5. Finantsaruandluse analüüsi teeb keerukaks veel arvestusstandardite teadmise eeldus. Need on riigiti ja isegi riigi siseselt erinevad. Ka on teatud mõttes finantsarvestus ise paindlik. 14
annaabi.ee 
