Kui rohkem inimesi omaks bitcoine ning neid aktiivselt kasutaks siis see probleem tõenäoliselt ka kaoks. Konkurentsi peaks rohkem olema. Lisaks räägivad bitcoini vastu ka praegused seadused. Valitsus ei oska veel krüptorahasid õigesti käsitleda, nad ei ole veel selgelt aru saanud kas see on valuuta või kaup. Heaks näiteks saab tuua Eesti praeguse maksupoliitika - Bitcoini pealt teenides peab maksma käibemaksu. Vabandust väljenduse pärast, aga minu arust on see debiilne, sest minu silmis on Bitcoini ostmine/müümine võrdväärne näiteks tavalise valuutavahetusega, näiteks eurodest dollariteks või vastupidi. Õnneks jõudis Euroopa kohusel eelneval aastal mõistus koju ning otsustati, et bitcoiniga kauplemine peaks olema maksuvaba - omaasi millal seda ka Eestis rakendatakse. Samas see, et on hakatud bitcoini reguleerimisega tegelema on hea, sest see tõestab uuesti omakorda hüpoteesi et krüptorahad on siin, et jääda.
tööle või ametit õppima. Algkooli-aeg lõpeb igal pool harilikult 13.-16. a. vahel. Anormaalsed lapsed Abikoolid ja abiklassid Koolilaste hulgas on kaunis hulgake neid, kes mitte ei suuda jälgida õpetust ühes teiste lastega. Neid nimetatakse üldiselt mahajäänud lasteks. Nende hulgas on palju mitmesuguseid astmeid ja ülemineku-vorme. Kergem aste sellest on debiilsus. Binet ja Simoni järele on iga laps debiilne, kes küll oskab ennast omasarnastele sõna ja kirja abil arusaadavaks teha, kuid kes oma õppimises teistest kahe ja kolme aasta võrra taha jäävad (mitte koolist puudumisel ei ole tahajäämine). Teine, raskem aste mahajäänute hulgas on imbetsilsus. Need on küll ka veel õpivõimelised, kuid palju vähemal määral kui esimesed. Binet ja Simoni järele tuleb iga last imbetsilseks lugeda, kes mitte ei suuda niikaugele saada, et oma mõtteid võiks kirja abil avaldada