Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
diagnoos ühiskonnale, mis tekitas vajaduse sedalaadi oskuse järele. Kui aga on reaalne
nõudlus, tekib ka pakkumine – see on turumajanduslik seaduspärasus.
Niisiis iseloomustas aega, millal tekkis niisugune sotsiaalne nähtuse nagu sofistid,
protsess, mille käigus diferentseerus varasemalt suhteliselt homogeenne ja
staatiline ühiskond erihuvilisteks ühiskonnaosadeks, kelle jaoks senini traditsiooniga
etteantud ühiskonnakorraldus oli saanud dünaamiliseks, avalikult debateerivaks ja
eesmärgipäraselt kujundatavaks asjaks. Neid väheseid teateid, mis filosofeerivate
sofistide mõtlemisest on säilinud, tulekski vaadelda selle ühiskondliku protsessi
avalduste teoreetilis-mõisteliste üldistustena. Samas ei olnud sofistid-teoreetikud
osutatud ühiskondliku transformatsiooni erapooletud vaatlejad, vaid sotsiaalse
nähtusena ise antud protsessi poolt tekitatud ning selles aktiivselt osalejad, kes ka
peegeldavad osutatud muutust iseenda positsiooni perspektiivist.