Riigikaitse õpik
kasutada vedela klooriga täidetud 254 mm kahurimürske, millest oleks
vabanenud mõni kuupmeeter puhast kloori. Kuid varustusülem brigaa-
dikindral James W. Ripley oli immuunne uute ideede suhtes ning seda
ideed ellu ei viidud.
170
massihävitusrelvad
Viimased kaks juhtumit iseloomustavad juba tänapäevase keemiarelva
arengut, kuna tegemist ei olnud põhiliselt suitsul baseeruva keemilise rün-
deainega, vaid eraldi keemilise ainega.
Keemiarelv arenes eriti kiiresti enne Esimest maailmasõda ning selle areng
jätkus sõja ajal. Esimesena kasutas pisargaasiga täidetud granaate Prant-
susmaa 1914. aasta augustis Saksamaa vastu. Saksamaa kasutas laiaula-
tuslikult keemiarelva esimest korda 1915. aasta 22. aprillil lahingus Yprese
all gaasilise kloori tõttu kandis vastaspool suuri kaotusi. Gaasilist kloori
oli sõjas raske kasutada, kuna see sõltus tuule suunast ning oli kergesti
annaabi.ee 
