Kindralmajor-Aleksander Tõnisson
Tallinna jõudmist detsembris 1918 vägede ülemjuhatus tema kätte usaldati, juhtis
kindralmajor A. Tõnisson Vabadussõjas 1. diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel, kus oma
kõige suuremad võidud võitis – Rakvere ja iseäranis Narva said tagasivõetud kuulmata
lühikese aja jooksul. 1919. aasta detsembris määrati Viru rinde ülemaks. Desarmeeris ja
interneeris edukalt taudidest nakatatud Loodearmeed.
Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 3. ja 1. ddiviisi ülem, ühtlasi ka
Sõjanõukogu liige. 1920 juulist oktoobrini sõjaminister. 1932. aasta novembrist 1933. aasta
maini kaitseminister, määrati 1933 kaitseministri nõukogu alaliseks liikmeks. 21. novembril
1933 avaldati talle Vabariigi Valitsuse otsusega tänu 15-aastase teenistusjuubeli puhul. A.
Tõnisson läks erru 1934. aasta
Isiklikku informatsiooni
1917 sügisel sattus teravasse vastuollu kohaliku enamliku vooluga, vangistati ja saadeti
Petrogradi, kus mõisteti surma