Rekombinantsed peptiidid ja kloonimine
5reaktsiooni: G; G+A; T+C; C: A>C - töödeldakse reaktiividega; lõhutatakse juppideks. Saadud
DNA fragmendid kantakse geeli peale. (Miinuseks: kui 3 nukleotiidi järjest, halvasti lahutuvad;
raske määrata)
Sanger: kontrollitakse DNA sünteesi ensüümide abil. Dideoksünukleotiidid (OH asemel H --- seega
ei ole võimalik sinna uue nukleotiidi lisada; seega süntees selle juures katkeb). Proov jaotatakse
4ks reaktsiooniks: igas reaktsioonis on kõik dNTP ning 1 ddNTP-st (ddATP, ddCTP, ddGTP,
ddTTP). ddNTP ahela lisamisel süntees katkeb. Moodustuvad erineva suurusega DNA ahelad,
mida lahutatakse elktroforeesi abil. Kasutatakse markeeritud praimeri või nukleotiidi selleks, et
oleks võimalik visualiseerida. Ka Mg lisatakse kofaktorina.
Praegu on see protsess automatiseeritud. Kasutatakse laserdetektori, mis määrab mis
nukleotiidiga on tegemist ja vastavalt sellele saadab signaali arvuti peale, kus seda
annaabi.ee 
