48bitise alamvõtmega, permuteeritakse ning liidetakse XOR-ga vasaku poolega. Toimub jälle kohtade vahetus ja nii edasi 16X järjest. 48bitine alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. /// ==> PILT: (vasask pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext => Encrypt K1 // Decrypt K2 // Encrypt K1 => 64-bit cliphertext &&& (parem pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext <= Decrypt K1 // Encrypt K2 // Ddecrpyt K1 <= 64-bit cliphertext 50. AVALIKU VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, RSA ==> Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks (avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna
liidetakse XOR-ga vasaku poolega. Toimub jälle kohtade vahetus ja nii edasi 16X järjest. 48bitine alamvõti genereeritakse 56bit peavõtmest. Dekrüpteerimine toimub samu funktsioone vastupidises järjekorras rakendades. /// ==> PILT: (vasask pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext => Encrypt K1 // Decrypt K2 // Encrypt K1 => 64-bit cliphertext &&& (parem pool, ülevalt alla): 64-bit plaintext <= Decrypt K1 // Encrypt K2 // Ddecrpyt K1 <= 64-bit cliphertext 50. AVALIKU VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, RSA ==> Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine. On kaks võtit - üks krüpteerimiseks (avalik võti), teine dekrüpteerimiseks (salajane võti). Avaliku võtme saadab vastuvõtja ise saatjale kui see soovib talle turvalist teadet saata kuid salajast võtit ei tohiks teoreetiliselt avaldada teistele. See on põhimõtteliselt tagauksega krüpteerimine, kuna toore jõuga seda lahti
annaabi.ee 
