· Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal Feodaalne killustatus- kui ülikutel on rohkem mõjuvõimu kui kuningal, kuningale jäi ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas
tegutsesid eelkõige linnades erinevad käsitöölised: sepad, puussepad, kudujad, pottsepad. parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd
annaabi.ee 
