turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada, mängi¬takse pärast 5-minutilist vaheaega lisaaeg. Lisaaeg koosneb kahest 5-minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui esimene lisaaeg
Nii Nii võime alati võime alati mõne kehalise võime muudatuse tagant otsida muudatusi seda tagava mõne kehalise võime muudatuse organi ehituses. tagant otsida muu- Ülaltoodud seos töötab ka vastu- datusi seda tagava pidi. See tähendab, et alati kui me organi ehituses kasutame olulisel määral mõnda funktsiooni, kajastub see mõne organi struktuuri muudatustes. Sisuliselt võtab funktsiooni ja struktuuri vahekord kokku sport- liku treeningu olemuse. Kujutage vaid ette suuri raskusi tõstvat sportlast. Kindlasti on tema lihas- te suurus ja nende mass raskusi mitte tõstva inimese omast suu- rem. Kui näiteks trauma tagajärjel
annaabi.ee 
