Õlu
Hammurabi oli Babüloonia kuningas, kes
on kuulsaks saanud tänu oma kirjapandud seadustekogule, mis oli esimeseks maailmas.
Hammurabi koostas seaduse ka õlle valmistamisele, need olid ranged reeglid, millest
üleastujaid ähvardas surm.
Muistsed egiptlased armastasid õlut samuti kirglikult. Õlu kuulus kõikide igapäevasele
toidulauale. Egiptuse naised armastasid õlut maitsestada ja lõhnastada näiteks nelgi,
köömnete, ingveri ja mürriga. Sealkandis tehti õlut magusamaks näiteks datlimahlaga.
Õlu oli populaarseks joogiks Rooma leegionäride seas. Üksvahe peeti õlut isegi roomlaste
rahvuslikuks joogiks! Caesar tundis õlle võidukäigu üle muret ning püüdis õlle tarbimist
reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks.
Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga.
Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning
annaabi.ee 
