Esiajalugu ja selle periodiseering
arenguid ning peaaegu üldsegi mitte konkreetseid sündmusi. Seega on
esiajalugu anonüümne teadus, kõik tähistused on kokkuleppelised ehk
teadlaste endi poolt meelevaldselt pandud.
Piirid esiajaloo ja ajaloo vahel on samuti tinglikud. Ajalugu tähistab
kogu inimkonna kujunemise lugu ning esiajalugu on üks osa sellest.
Kirjutatud ajalugu ulatub u 6000 a tagasi, Sumerisse. Vastavalt kirjalike
allikate tekkimisele dateeritaksegi esiajaloo lõppu eri kohtades
erinevalt.
Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiajalugu u 3000 eKr. Kreekas u
750 eKr, kui alguse said linnriigid. Itaalias u 500 eKr.
Seega on arengusuund alati esiajaloolt ajaloole ning esiajaloost saab
varaajalugu. Samas ei tähenda kirja tundmine alati kirjutatud ajaloo
algust. Kreeta ja Mükeene vanimad üleskirjutused annavad näiteks
teavet küll keelest, mitte aga tolleaegsest kultuurist ja poliitikast.