Eesti asustuse kujunemine
mandrijääst õietolmu analüüsid (millised puuliigid, millised kliimastaadiumid, kuidas
on toimunud Eesti ala vabanemine jää alt ja pinnavormide moodustamine, Läänemere
erinevad staadiumid jne))
arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud
muinasaja erinevatel perioodidel, põllumajandusmaastike kujunemine jne) Arheoloogia
kui teadus on viimastel aastatel olnud just dateerimiskeskne dateerida aga mitte
tõlgendada, ei anna leidudele laiemat tausta.
*Lisaks olemas ajaloolis-etnograafiline käsitlus (lähtutud tugevalt materjalipõhiselt, mitte
kohapõhiselt tööd põhinevad allikatel (tuntumad nimed: Troska, Tarvel, Ligi)),
kohapõhised kaardianalüüsid, integreeritud käsitlused.
Andmete kogumine loodusest
Setteproovid. Setete õietolmuanalüüsid säilib väga hästi hapnikuvaeguses (näiteks
annaabi.ee 
