Tegemist on liinilaeva Tapperheten relvaga, mis leiti merearheoloogide poolt Uusmadala karidelt, kuhu 1790. aastal kinnisõitnud liinilaev selle viskas. Tapperheteni suurtüki kõrval asub üsna halvasti säilinuid relv, mis leiti Tallinna sadama süvendamise käigus 1998. aastal. Selle 9 naelase suurtüki päritolu on veel ebaselge. Kõige äärmine 3 naelane pareminisäilinud suurtükk pärineb samuti Tallinna sadama põhjast. Seegi relv on Rootsi päritolu. Kõik need suurtükid on dateeeritavad 18. sajandisse, mil relvatööstuses odavam malm kalli pronksi kõrvale tõrjus. Suurtükkide alused (lafetid) ei ole algupärased. Valdavalt olid 18. sajandi suuremad laevasuurtükid ratastel. Ankrute kollektsioon Lennusadama kaipealsel asub lisaks laevasuurtükkidele ka teinegi rikkalik kollektsioon - kokku 24 mitut tüüpi ankrut
liinilaeva Tapperheten relvaga, mis leiti merearheoloogide poolt Uusmadala karidelt, kuhu 1790. aastal kinnisõitnud liinilaev selle viskas. Tapperheteni suurtüki kõrval asub üsna halvasti säilinuid relv, mis leiti Tallinna sadama süvendamise käigus 1998. aastal. Selle 9 naelase suurtüki päritolu on veel ebaselge. Eesti Meremuuseum Kõige äärmine 3 naelane pareminisäilinud suurtükk pärineb samuti Tallinna sadama põhjast. Seegi relv on Rootsi päritolu. Kõik need suurtükid on dateeeritavad 18. sajandisse, mil relvatööstuses odavam malm kalli pronksi kõrvale tõrjus. Suurtükkide alused (lafetid) ei ole algupärased. Valdavalt olid 18. sajandi suuremad laevasuurtükid ratastel. Ankrute kollektsioon Lennusadama kaipealsel asub lisaks laevasuurtükkidele ka teinegi rikkalik kollektsioon - kokku 24 mitut tüüpi ankrut. Kõige vanemad neist on mitmesuguses suuruses viis kahekäpalist ankrut. Nende algupärased puidust risttoed on aeg hävitanud
annaabi.ee 
