SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
sest lapse erinevate väärkohtlemise liikide esinemissagedus näitas aastakümnenditel ning süsteem-semate ja kordusuuringute
nendes osalenud 5.-9. klassi õpilaste seas langustendentsi teostamise vajadus on kindlasti lähiaastate küsimus, sest probleemi
(Edovald, 2003). aktuaalsus on kogu ühiskonna tasandil teravalt tõstatunud.
Eeltoodud temaatikat kokku võttes võib täheldada, et sage-
dasemad kogemused lapse väärkohtlemise vallas olid kooliealistel
erinevad - tavakooli õpilastel olid need tõenäoselt seostud
suhteliselt sagedase vanemliku ebaefektiivse kasvatuspraktika kähe
liigiga -järelevalvetuse ja ülekaitsusega, ning erikoolis õppijatel
aktiivsete ja tõsiste lapse väärkohtlemise liikidega: füüsiline,
psühholoogiline ja emotsionaalne väärkohtlemine. Ühelt poolt olid
erikoolis õppivad noormehed kogenud sagedamini suuremal arvul