A.dumas Kolm musketäri terve raamat
lamas poolminestanult tugitoolil. DArtagnan mõõtis teda kiire pilguga.
See oli sarmikas kahekümne viie kuni kahekümne kuue aastane tumedajuukseline,
siniste silmadega naine, pisut ülespoole ninaga, suurepäraste hammastega, roosi- ja
opaalivärvilise nahaga. Sellega piirdusidki tunnused, mille järgi teda suurilmadaamiks
oleks võinud pidada. Ta käed olid valged, kuid mitte peenejoonelised. Ka jalad ei
osutanud kõrgele päritolule. Õnneks ei osanud dArtag-nan veel niisuguste üksikasjade
vastu huvi tunda.
Sel ajal kui dArtagnan uuris proua Bonacieux'd ja oli uurimisega jalgadeni jõudnud,
märkas ta põrandal peenikest batisttaskurätti, mille ta harjumuse kohaselt üles tõstis.
Taskuräti nurgas tundis ta ära samad nime-tähed, mis olid taskurätil, mille pärast tema ja
Aramis peaaegu oleksid teineteisel kõri maha lõiganud.
Sest ajast peale umbusaldas dArtagnan vapiga taskurätte. Nii pistis ta selle, mille oli
annaabi.ee 
