Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal
lõppveerandil kahes Lääne-Euroopa maas Inglismaal ja Hispaaanias, teistes Euroopa
maades, sealhulgas Prantsusmaal,nihkub rahvusdraama teke renessansile järgnevasse aega.
Ja alles XVII sajandil, kui kodanlik kultuur tungib jälle keskaja kultuurile, tekib
Prantsusmaal taas traagiline anr. Erinevalt hispaania ja inglise tragöödiast, prantsuse
tragöödia pöördub tagasi antiikaja juurde, õpides humanistide akadeemilistest kogemustest,
,,Plejaadi" darmaturgidest ja Itaalia barokkist. Kuid elutu ja formaalne tragöödia, mida
püüdsid luua õpetatud vanaaja armastajad täitub uue sisuga ja tõuseb kõrge kunsti tasemele,
millel on oluline idee pagas.
Klassitsistlik tragöödia
Erinevalt barokkist klassitsism püüdis lahutada vastandid. Antiikse ehk klassikalise
esteetika põhimõtted saavutasid suure mõju veel renessansis. Juba Ariosto ja Tasso järgisid
oma näidendites kolme ühtsuse printsiibi