Kreeka poliitiline ajalugu
Kambyses mõrvati, kui oli asumas retkele mässuliste vastu.
Järgnenud kodusõjast väljus võitjana Dareios I (522 486). Oma võitu ülistas ta
kuulsas kolmekeelses Behistuni raidkirjas, mis aitas inglase Henry Rawlinsoni ja teised
assüroloogid 19. sajandi keskpaiku kiilkirja desifreerimisele. Edaspidi tuli Dareiosel
maha suruda veel kaks ülestõusu Babüloonias. Võimu kindlustamisega käsikäes pööras ta
tähelepanu riigi sisemisele korraldamisele. Kreeka pärimus omistab Dareiosele riigi
jagamist kahekümneks administratiivüksuseks satraapiaks. Kyrose-aegse pealinna
Pasargada kõrvale rajati uue keskusena Persepolis hiiglasliku eeskätt tseremoniaalset rolli
täitva kuningalossiga. Egiptuses viidi lõpule Niilust Punase merega ühendava kanali
ehitus.
Riigi piirid Dareiose valitsusajal enam oluliselt ei laienenud. Vallutati küll mõned
Egeuse mere saared ja kinnitati kanda Dardanellide ning Marmara mere läänekaldal, kuid