Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis
lõplik valmimine sai teoks interneti vahendusel.
Ravijuhis kinnitati seltsi koosolekul 17.06.2005
Ravijuhist täiendati novembris 2010 Katrin Palgi, Marju Heina, Diana Loigomi, Ed-
ward Laane ja Ain Kaare poolt ning kinnitati Eesti Hematoloogide Seltsi koosolekul
12.11.2010.
3. Sissejuhatus
Müeloomtõbi on B-rakuline lümfoproliferatiivne haigus, mis tekib plasmarakkude
klonaalse paljunemise tagajärjel.
Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2000. aastal Eestis 45 MM esmasjuhtu. Stan-
darditud haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta meestel oli 2,7 ja naistel 3,8.
Seisuga 31.12.2000 oli Eestis arvel 128 MM diagnoosiga isikut, 55 meest ja 73 naist.
Müeloomi haigestumisrisk suureneb vanusega. Keskmine vanus diagnoosimisel on
65-70 aastat. Paljudes riikides on müeloomtõve esinemissagedus suurenemistendent-
siga. Kui varasematel aastatel oli müeloomtõvega patsientide keskmine elulemus 30-
36 kuud, siis autoloogse vereloome tüvirakkude siirdamise ning viimasel dekaadil