Essee: Kas hädaolukorras saaks minust kangelane või argpüks?
kullast ausambaid ja annavad linnadele ja tänavatele oma nime. Tihti omistavad nad endale ka
olematuid kangelastegusid, et panna rahvast ennast armastama.
Maailma silmis on kangelased ka sageli oma kodumaal kurjadegijateks tembeldatud
teisitimõtlejad, nagu näiteks Dalai-lama. Dalai-lama, kes oma elu ja vabadusega riskides
võitleb iseseisvumise eest ilma relvadetta. Ka mina pean seda kangelaslikkuseksk ja toimiksin
täpselt sama moodi.
Miks kujuneb ühest inimesest hädaolukorras kangelane ja teisest argpüks, kes oma nahka
päästa üritab ja kumma alla mina kuulun? On olukordi, kus minust saaks kindlasti kangelane,
näiteks, kui on vaja perekonda, lähedasi või armastatud inimest kaitsta, siis ei oleks mingit
kahtlust, et ma püüan nende kaitsmiseks kõik teha.
Arvan, et mõistlik oleks endale selgeks teha, kas kavatsetav tegutsemine on mõistlik ja kas
see ei too kaasa suuremat tragöödiat. Pole ju mõtet sukelduda vette uppujat päästma, kui ise
ujuda ei oska
annaabi.ee 
