EESTI KESKAEG
Peapiiskopid hakkasid Liivima Saksa ordu õiguslikku vahekorda nägema nii, et ordu peab andma truudusvande
peapiiskopile. Kiriklik kuulutamine - obödients, piiskopid hakkasid seda tõlgendama sel moel, et Saksa ordu on
kohustatud andma piiskopile vande, selle nõude esitas Riia peapiiskop Viffhusen, nõuti kahjutasu valduste ja õiguste
eest?. Iseloomulik, et reeglina õiguslikus protsessis olid tugevamad peapiiskopid, jõuna oli tugevam aga Ordu. 1366
jõudis vaidlus sinnamaani, et Danskis toimus nõupidamine, sõlmiti kokkuleppe, mille järgi linn anti peapiiskopile
tagasi, aga ta pidi loobuma Saksa ordult vande nõudmist. Peapiiskop ei olnud sellega nõus ja nõudis, et leping
tühistataks, seda ka tehti.
See, et peapiiskopid olid maalt väljas, siis reaalne võim kuulus Saksa Ordule. Riia toomkapiitli poliitiline positsioon ei
olnud liiga tugev, sest toomkapiitel elas premonstraatide seaduste järgi. Selle eesmärgiga, et muuta toomhärra koht