Läti ajalugu
Tehti enam panus vasallidele, piiskopi riikides
oli neil suured maavaldused ja sõjalised jõud. Aegajalt olukord jälle rahunes. Saksariigi Rooma-
keiser üritas sõjategevust ära lõpetada ja osapooli lepitada. Ajutine pöördepunkt , mille kutsus
kokku tolle aegne ordukõrgmeister Jungingen ja hansalinnad , kongressil osalesid kõrgemad
maahärrad, vasallide esindajad. 1397 kirjutati alla lepingule mis pidanusk lõpetama Vana-Liivima
sisetülid. Dansingi kokkuleppe. Kestisid välja kuni 15 saj alguseni ,kus toimus taaskord muutus,
põhjuseks Saksa ordu lüüasaamine 1910 Tannenbergi lahingus, tõi kaasa tema võimsuse
vähenemise. Tähendas ka seda et siinsed piiskopid üritasid taaskorda domineerida ja ordu
tahaplaanile tõsta. Leiti ka põhjendus Riiapeapiiskopile, väideti et ta on Vana.Liivima kõrgeim
seaduseandja, ja teda tuleb asutada, kuna ta on Mõõgavendade järglane. 15 saj lõpus kui Ordu