Maskideball
Marc: Jah, kallis Adeele! Minu silmis oled sa vaid laps! Ja pealegi veel nii ärahellitatud,
et mine või hulluks sinuga!
Adeele: Ah soo! Ja nii siis tänataksegi oma päästjat! Ja Danielle? Kas ka tema on
minuga...võrdväärne?
Marc: Danielle?
Adeele: Jah, meie kõigi armastatud Danielle de Velaux! Kas ka tema on...lapsik, ülbe ja
edev?
Marc: Kas sa tahad ausat vastust?
Adeele: Nii ausat kui võimalik!
Marc: peatub järsult, muusika vaikib hetkega Kui tahad tõtt, siis tea, et ma pole sinu
Daniellest üldsegi vaimustuses! Ei ma nimetaks seda tunnet pigem põlguseks, mis
meie vahel valitseb! Ta peab end kassiks, kellele on hiired vaid mänguks! Ainus
põhjus, miks ma teda veel talun seisneb selles, et...et...
Adeele: Et?
Marc: Et...
Adeele: Marc?
Marc haarab Adeele embusse ja tahab teda suudelda, muusika taas, forte põhjas ja
Adeele tõukab Marci vastikusega eemale.
Adeele: Reetur!
Adeele jookseb minema, Marc naerab kogu südamest, kuid lõpuks ta naer kurveneb ja