Silmlased
merisuti järvevorm (Petromyzon marinus dorsatus). [1,7]
Suurima tööndusliku tähtsusega on euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis), kes kasvab kuni
41 cm pikkuseks. Selle silmu selg ja küljed on tumehallid kergelt metalse läikega, kõht
helekollane või tuhmvalge. Ta on Lääne-Euroopa levinud Itaaliast Inglismaa ja Põhja-
Norrani. Elutseb rannavees ja läheb jõgedesse kudema. [7]
Ungari jõesilm (Eudontomyzon danfordi). Keha keskosa mõnevõrra laiem. Imilehter
külgmiste hammaste paigutus sarnaneb jõesilmu omaga, väikesi hambaid on rohkem,
suuava taga ning keelel lisahambaplaadid, neil on 9-13 teravikku (keskmised on suurimad).
Pruunikas. Pikkus 30 cm, eluiga 7 a. Väikestes jõgedes, nugib kaladel, kuid sööb ka
orgaanilisi jäänuseid. Koeb aprill-mai pärast rännet ülemjooksu kiire vooluga kohtades.
Vastsejärk 4-5 a. Lähedased mageveevormid (keha eesosa jämedam) on ukraina jõesilm
annaabi.ee 
