Elavhõbe
Kroonilist
elavhõbedamürgistust põdesid maailmakuulsad teadlased C.Scheele, M.Faraday ja H.Davy,
kes katsetel kasutasid elavhõbedat. Möödunud sajandeil oli kübarategijatel
elavhõbedamürgistus kutsehaiguseks, sest kübaravilti vormiti elavhõbedasoola lahusega.
Mürgistuse tunnuseks olid tasakaaluhäired, värisemine ja arusaamatu ning seosetu jutt,
unetus, higistamine ja vaimne küündimatus. USAs nimetatakse iseloomulikku värisemist
kübarategijate linna järgi isegi Danbury vabinaks. Elavhõbe mõjutab neerude ja seedeorganite
tööd, kesknärvisüsteemi, südametegevust ja põhjustabhallutsinatsioone ja soodumust
suitsiidile. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata asula ümbruse kalurid ja nende
pereliikmed saladuslikku haigusse. Algul ei osatud haigust diagnoosida. Seda peeti
halvatuseks või ajukasvajaks. Märgati ka loomade-lindude ebatavalist käitumist. Linnud
kukkusid puuokstelt, koduloomad lonkasid ja liikusid tavatult.kõiki neid tähelepanekuid