A.dumas Kolm musketäri terve raamat
saanud, oleksid reetnud kõige varjatumagi inkognito.
Nende järel ratsutasid hambuni relvastatud teenrid.
Kõik läks hästi kuni Chantillyni, kuhu jõuti kell kaheksa hommikul. Oli vaja
einestada. Ratsanikud tulid maha kõrtsi ees, mille silt kujutas Püha Martinit, kes loovutab
poole oma mantlist vaesele. Teenritel kästi hoida hobuseid saduldatuna ja nad pidid iga
hetk edasisõiduks valmis olema.
Sõbrad astusid võõrastetuppa ja istusid lauda.
Keegi aadlik, kes oli äsja Dammartini teed kaudu saabunud, istus sama laua taga ja
einestas. Ta alustas juttu vihmast ja ilusast ilmast; reisijad vastasid. Ta jõi nende
terviseks, reisijad vastasid samaga tema viisakusavaldusele.
Sel silmapilgul aga, kui Mousqueton tuli teatama, et hobused on valmis, ja just lauast
tõusti, tegi võõras Port-hosele ettepaneku juua kardinali terviseks. Porthos vastas, et teeb
seda heameelega, kui võõras omakorda kuninga terviseks joob. Võõras kisendas, et ta ei
annaabi.ee 
