Süda
Süda.
Ühe ööpäeva jooksul tõmbub inimese süda kokku umbes 100 000 korda ja pumpab läbi veresoonte 6
500 liitrit verd.
Ühe aasta jooksul paiskab süda aorti 2 miljonit 400 tuhat liitrit verd. See on võrdne 8 rajalise 50 m
pikkuse basseini ruumalaga.
Südame paiknemine
Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb
vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm)
koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide
vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga
pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned.
Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool
jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all).
Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine
ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge.
Parem vatsa...