Thomas Aquinost "Summa paganate vastu" - filosoofia kodune töö
ihaldab. Mida enam ihkab inimene jumalikkuse juurde jõudmist, seda rohkem tunnetab ta
oma tegusid ning Jumala hinnangut nendele tegudele. Sellest sisemisest intuitsioonist
juhendatuna leiabki inimene varem või hiljem enda jaoks teadmise, et Jumal on.
XIII peatükk vaatleb peamiselt põhjendusi, millega nii filosoofid kui ka katoliiklikud
õpetlased on tõestanud, et Jumal on. Nende hulka kuuluvad filosoofia suurkujud
Aristoteles ja Platon ning ka Süüria munk Damascenus.
Aristoteles kasutas kahte viisi, et Jumala olemasolu seletada:
Esiteks arutles Aristoteles selle üle, et kõik, mis liigub on liigutatud mingi objekti poolt.
Seda redelit pidi edasi liikudes jõuame järelduseni, et peab olema midagi, mis on ise
liigutamatu ning alustab kogu liikumise protsessi. Ja see ongi Jumal. Sellist mõttekäiku on
kerge jälgida, sest lihtne on mõista tõsiasja, et taoline liigutatava ja liigutaja vaheline suhe
ei saa minna lõpmatusse ning kuskil peab olema algus
annaabi.ee 
