Haridus Eesti kultuuris
Teaduste kiire areng
viib õppeprogrammide ülekoormamiseni- nii deklareeris Käis- tundides ei suudeta programmi
mälukohaselt läbi võtta, õpitu unustatakse tuttu, sest see pole saanud isiksuse lahutamatuks
osaks. Reformipedagoogikast lähtudes väitis Käis, et huvi on õppimise tähtsaim motivatsioon.
J.Käis jälgis tähelepanelikult pedagoogikateaduse arengut Lääne-Euroopas ja hindas kriitiliselt
tolleaegsete pedagoogiliste voolude äärmuslikke suundi. Ta hoidus daltoniplaani liialdustest,
töökooli all mõistis Käis lapsepärast, elulähedast ja huviküllast tööd, mis õpilase iseseisvas
tegevuses pidi arendama tema individuaalseid võimeid: meeli, vaimu, keelt ja kätt, andes üjtalsi
teadmisi ning oskusi ümbritsevast elust. Ta käsitles Eesti pedagoogilises perioodikas
üldõpetusega seotud probleeme. J.Käis kirjutas Võru Õpetajate Seminari aastaraamatus " Teel
töökoolile" I-II (1924-1925).
annaabi.ee 
