Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tahtsustatakse selles ka vastastikmoju vahen dajat, milleks on vali. Relativistlik ? Kujunes valja aastail 1905?1916 Einsteini toode tulemusena. ? Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. ? Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). Kvantmehaaniline ? Kujunes valja aastail 1924?1930 Bohri, de Broglie, Schrodingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci toode tulemusena. ? Lisandusid dualismiprintsiip ja toenaosuslikkuse printsiip. Kaasaegne ? Kujunes valja 20. saj II poolel. ? Tugeva ja norga vastastikmoju avastamine.
1 c. Määra suurim (rohkemate süsinikega) struktuur 1 Need struktuurid võivad olla erinevad ning mitu struk- 1 3 asendajat 3 asen- tuuri võivad omada võrdseid näitajaid. Kui Te ei tea, dajat 2 millist peaks eelistama, siis valige see, mille alusel võiks suurim struktuur 1 nimetamine olla lihtsam. Antud näites tuleks eelistada põhistruktuurina benseeni, kuid mõeldav on ka etaanist lähtumine. 3. Numereerida aatomid põhi- ja külgahelates Põhiahelas numereeritakse nii, et olulisim asendaja saaks hüdroksüülrühmad
annaabi.ee 
