RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016
Saaremäe
meenutas: ,,Ma ei olnud üldse plaaninud seda isegi duublina mängima hakata, aga kuna see
lugu Dajanile nii hirmsasti meeldis ja ta ise ka selle materjali mulle oli toonud, siis tundus
lubamatu see lavale toomata jätta". Lavastust hakati Ahmeti mälestuseks mängima alates
teisest etendusest, kriitikaski nähti Saaremäe rollisoorituses Ahmeti mälestamist: ,,Esialgu oli
Üllar Saaremäe Oscaris, tema hoiakutes, ära tunda Dajani. See ei häirinud. Pigem soojendas.
Nagu Dajanile sinna kuhugi Jumala juurde läkitatud aplaus." (,,Virumaa Teataja", Grünfeldt
2006). Mängukordadega on see ,,(kujutlus)sarnasus hajunud" ning esile tõusnud lavastus kui
,,läbitunnetatud tervik kõigis komponentides", kus ,,minimalistliku sisutiheda refrääni loob
Tarmo Linnase muusikaline kujundus" ning ,,Kristi Leppiku stsenograafia on lakooniline ja
täpne" (Purje 2007, Karulin 2013 kaudu).
Teatrikriitik Pille - Riin Purje kirjutas 27