Võõrliigid maismaal ja meres
laevad oma ballastivee ära vahetama Põhjameres, selleks ette nähtud piirkonnas. [20]
Elusloodus ei tunne riigipiire, iga võõrliigi juhtumit tuleb vaadelda ja hinnata individuaalselt
ning samamoodi otsustada edasised meetmed ja nende elluviimine (sealhulgas meetmete
rakendamise kulud ja nende allikad). Sõltuvalt vaadeldava liigi bioloogiast on 10 km mõne
liigi puhul isendi kohta märkimisväärne migratsioon (näiteks Hispaania teetigu, Arion
vulgaris, esmaleid Eestis 2008 Pärnumaal; DAISIE (Delivering Alien Invasive Species
Inventories for Europe) hinnangul 100 kõige invasiivsema liigi hulgas), mõne teise liigi puhul
aga on see tavaline liikumisulatus ning alles ränne või introtutseerimine sadade või tuhandete
kilomeetrite kaugusele (šaakal, kährikkoer) loob võõrliigi kui probleemi.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt võib öelda, et võõrliikide levimine nii maismaal kui vees, iseäranis mere- ja
vooluvees on paratamatu, kuid siiski mõnevõrra kontrollitav protsess
annaabi.ee 
