Suur osa tema teostest on seotud leedu rahvaloominguga nii muusikas kui ka maalikunstis. Mõlemal alal oskas ta rahvapärast alget siduda kaasaegse väljenduslaadiga. Čiurlionise loomingus on esikohal klaverimuusika, kuid tal on ka kooritöötlusi rahvalauludest, kammermuusikast jm. Tuntud on näiteks programmilised orkestriteosed "Mets" ja "Meri", kus väljendub helilooja armastus looduse vastu. Leedu keeles tähistab rahvalaulu sõna DAINA. Leedu vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud. Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel vahel olid ka tavalised naised ,pille mängisid mehed. Elizabeth :) (paaniflööt). Praegused Leedu rahvapillid on torupill ,viiul ja lõõtspill. Leedu vanemad rahvatantsud on enamasti rahulikud ja väärikad
Peterburi sõpradele järele.1862 aastat Peterburi Awisese naljalisa toimetaja, selle kaudu väljendasid noorlätlased oma vaateid, koomiliste dialoogide kaudu. Juris Alunans läks tagasi kodumaale , siis võttis Barons toimetaja koha üle, samuti ka mitte kauaks 1865 pandi ajaleht kinni. Barons suundus koos Valdemarsiga Moskvasse, töötas 30 a vene aadlikondades koduõpetajana. 1890 ja uue sajandi algusel, pärast Valdemarsi surma , pöördus tagasi lätti ja hakkas koguma läti rahvalaule (daina), algselt tähistas leedu rahvalaule, aga baronsi kogumisega nihkus see. Baronsi töö tulemuseks oli siis 7 köitelise rahvaluule kogu avaldamine, rohkem kui 200 tuhat läti dainat. 1865 aastal kui ajaleht kinni pandi , jäid noorlätlased oma häälekandjast ilma, ajaleht ilmus veidi üle 3 aasta, avaldas haritumale läti rahvale suurt mõju, see ajalehe ära kukkumine nii väga oluline polnudki, sest rahvusliikumise keskus kandus Peterburist üle läti aladele
annaabi.ee 
