Loomade jäljed matkaradadel
Kahjuks kaovad nende
tegutsemisjäljed ka üsna ruttu. Kas uhub neid vesi, tuul või jäävad nad lume alla. Loomade
jälgi on kõige lihtsam märgata kõval sulalumepinnal. Seal on jäljed selgepiirilisemad kui
kohevas pakaselumes, kus jäljeservad kipuvad varisema või vajuvad hoopiski sügavasse
auku.
Minu poolt kokku pandud hariva matka eesmärgiks on tutvustada matkajatele eeskätt
loomadejälgi ja liikumist metsaradadel. Ettekande koostamisel kasutasin P.Bangi ja P
Dahlstromi raamatut ,,Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed".
Imetajate jäljed
Loomade jäljed võib jala ehitusest lähtuvalt jagada kolme rühma vastavalt sellele, kas jälje on
jätnud küünistega käpp, sõrg või kabi.
Algselt olid kõik imetajad tallulkõndijad ning igal jalal oli viis küünega varustatud varvast.
Nüüdseks on selline jälg säilinud vaid putuktoidulistel (siilil), kuid ka mägral ja karul.
Tallulkõndijad on üldiselt lühikeste jalgadega ning aeglased liikujad
annaabi.ee 
