Hiiumaa maastikurajoon
Hiiumaa esmaasunikeks peetakse Skandinaavia päritolu hülgekütte (joonis 6.), kes põletasid
Kõpu poolsaarel oma laagrilõkkeid juba 7600 aasta eest. Kulus üle 2000 aasta, enne kui
saarele aeg-ajalt jala toetanud hülgekütid esimesi püsiasulaid hakkasid rajama. Kõpu
poolsaarele sündinud külades elati juba ligemale 5000 aasta eest. Hiiumaa pole kunagi olnud
ülemäära tihedalt asustatud. Ka 1228. aastal nimetas Saksa kuningas Heinrich VII Hiiumaad,
tolleaegset Dageidat, inimtühjaks saareks (insula deserta). (Rohtmets, I. 2004.
Kultuurolooline Eestimaa. Teekaaslane. Varrak, Tallinn, lk 7-24. )
1254.a jagati saar Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel. 1563.a läks Hiiumaa Rootsi riigi
alla ja 1710.a (Põhjasõjaga) Vene riigi alla. Hiiurootsi asustuse jäljed on saarel ilmsed veel
21.sajandi alguseski. 18. sajandil küüditati saare rootslased Katariina II (joonis 7.) käsul
annaabi.ee 
