Tśingis-khaan
Esimese naise Burteega oli tal neli poega:
Vanim poeg, Duti, oli ohjeldamatu ning isekas. Ta oli sel ajal neljakümne aastane, kui ta
isa valitses ja ihaldas tõenäoliselt isalt valitsemise ohje ära kiskuda, ja saata ta nõtrade
raukade jurtasse istuma. Sellepärast saatis Tingis-khaan poja kaugele, oma kuningriigi kõige
vimasesse nurka, ja määras tema juurde salanuhke, et need kannaks ette igast ta hingetõmbest
ning kavatsusest.
Teine poeg, Dagatai, ihkas rohkem oma venna ning võistleja Duti hukkamist kui isa
surma. Niikaua kuni mõlemad teineteist vihkasid ja omavahel võistlesid, polnud nad Tingis-
khaanile hädaohtlikud.
Kolmanda poja, Ugudei, kuulutas Tingis-khaan oma troonipärijaks. Ta oli pehme ning
muretu loomuga, armastas lõbusaid pidusid, küttimist jahikullidega, võidukihutamisi. Tema ei
hakanud auku kaevama, et isa sinna sisse lükata.
Neljas poeg, Tuli-khaan oli samasugune nagu Ugudei. Nad mõlemad armastasid
annaabi.ee 
