nende läbiviimise eest. Muistsemad pidustused olid arhon-basileuse all ja natuke uuemad (Athena auks ja dionüüsiad) olid arhon-ülemvalitseja all. Arhone määrati loosi teel, st ülepreestriks võis igaüks saada, kelle nimi oli kuskil kirjas. Riiklikult määratud preestriameteid oli veelgi, nt exegetai- tõlgendajad. Oli olemas ka preestrisuguvõsad. Ühe kultuskoha/pühamu ametisse määratud suguvõsa, traditsiooniliselt ära jaotatud. (Hierophantos- pühaduse ilmutaja. Daduchos- tõrvikukandja, kes juhtis rongkäiku pühamusse) Neid suguvõsasid oli palju. See ei tähendanud ,et kõik suguvõsaliikmed olid preestrid, vaid sealt lihtsalt valiti, kes mis ülesannet täidab. Keda ei valitud, see ei olnud. Ei olnud seisus! Oli preestid ja preestrinnad, neid oli suht pooleks. Nende kohta kehtisid ka nõuded. St neil ei tohtinud olla viga küljes. Vigane ei tohtinud olla, sageli nõuti ka kokkupuutumatust surmaga (ehk peres ei olnud keegi surnud)
annaabi.ee 
