Vabadusvõitlus
vägesid lisaks kohale jõuab, kuid tema nõu ei võetud kuulda. Nii sakslased, liivlased
kui latgalid liikusidki siis Ümera äärde välja, teadmata seal ootavast ohust. Eestlaste
rünnak seevastu oli edukas. Nii Kaupo poeg kui väimees said selles lahingus surma.
1210./1211. a. talvel saadeti sõjakutse liivlaste ja latgalite maale ning Väina ja Koiva
äärsetesse linnustesse. Sõna viidi ka Pihkvasse. Lätlased ja liivlased Russini, Kaupo,
Ninnuse ja Dabreli juhtimisel asusid esimestena teele, nendele järgnesid riialased ja
ristisõdijad. Toimus retk Sakala ja Viljandi vastu. Ettevõte õnnestus, eestlased ristiti.
1211. a suvel kavatsesid eestlased vallutada Kaupo Toreida linnuse, lüüa rivist välja
sakslaste truu abiline Kaupo ning edasi rünnata Riiat. See aga ebaõnnestus.
1215. a. veebruaris parast Toreida rahu lõpetamist eestlaste poolt kogusid
eestlased vägesid ning valmistusid vastastele kallaletungiks. Kaupo koos Lauenburgi
annaabi.ee 
