(18) momentrea elementide samaaegne kogum. Seda teemat täpsustame aegridade osas tulevikus. (19) Koordinatsioonisuhtarvud: ( käibevara ) Käibe- ja põhivara suhtarv põhivara on (20) Lühi- ja pikaajaliste kohustuste suhtarv on (21) Kohustuste ja omakapitali suhtarv on (22) mis tähendab, et igale omaniku 1 -le on ettevõtja kaasanud kapitali (23) . (24) Dünaamikasuhtarvud AS Tallinna Sadama aruanded 2009 ja 2008 Nõuded ostjate Müügitulu vastu ja muud nõuded 2009 2008 2007 2009 2008 Suhtarvud eelneva perioodi suhtes viimane eelviimane on (25) eelviimane eel-eelviimane on (26) Raha+nõuded+de Müüdud kaupade ja teenuste kulu (otsekulu/tegevuskulu) rivatiivid (lihtsustatult RNV) 2009 2008 2007 2009 2008
kirjeldaksid ülevaatlikult mitmesuguste nähtuste ajalist muutumist ja võimaldaks võrdlust teiste nähtuste dünaamikaga. · Analüütiliste indeksite põhiülesandeks on selgitada, kui suur on mingi nähtuse kujunemisel olnud teda mõjustanud tegurite suhtelised või absoluutsed mõjuulatused, mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Individuaalindeksid ehk dünaamikasuhtarvud iseloomustavad nähtuste ajalist muutumist ning nad leitakse kui tunnuse väärtus mingil ajaperioodil jagatakse tunnuse väärtusega mingil talle eelneval ajaperioodil. Ahelindeksid leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi või -perioodi alusel (t 3 vs t2, t2 vs t1) Alusindeksid (baasindeksid) leitakse ühe kindla ajamomendi või -perioodi alusel (t 3 vs t1, t2 vs t1) Kaks peamist rühma indekseid tulenevalt nähtuse tüübist:
Kõigi struktuursisuhtarvude summa võrdub konstantse suurusega, mille suhtelistes osades neid avaldatakse. (osakogumi maht / üldkogumi maht) 2) Koordinatsioonsuhtarv (iseloomustatakse proportsioone 1 kogumi eri koostisosade vahel) leitakse: osakogumi i maht /osakogumi k maht. Nt kogumis on 100 meest ja 134 naist, siis 134/100=1,34 so 1 mehe kohta tulevat naiste keskmist arvu. (osakogumi i maht / osakogumi k maht) 3) Dünaamikasuhtarvud e. indeks( iseloomustatakse nähtuste ajalise muutumise intensiivsust). Leitakse : tunnuste väärtus uuritaval ajaperioodil/väärtus alusperioodil. Eristatakse ahelindekse (rea iga liige jagatake talle vahetult eelneva liikmega) baasindekse (rea iga liige jag atakse kindla baasiks võetud liikmega). Neid ei saa arvutada variatsioonrea andmetel. (tunnuse väärtus perioodil a/ perioodil b)