Pakri poolsaar
ja balti sõrmkäpp (Daactylorhiza baltica). Loometsade omapäraks on hästi
rikkalikult kasvav laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine). Pakri poolsaare
neemest kuni Kersaluni saab uudistada pangametsa, kus puurindes kasvab hall
lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare
sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas
esineb rohkesti habrast põisjalga (Cystoperis fragilis), müürraunjalga (Asplenium
ruta-muraria; (II kategooria kaitsealune liik) ja laanesõnajalga. Soid on vähe,
laiguti leidub soostunud rohumaid, mis enamasti on võsastunud. Samuti on
Paldiski - Pakri, Leetse ja Põllküla pank huvitava ja liigirikka sammal -
taimestikuga. 1994. aastal leti Pakri poolsaarelt 89 liiki samblaid. Võttes arvesse
varasesemaid leide, on Pakri poolsaarelt tänaseks teada 107 liiki, millest 9 on
Eestis haruldased
annaabi.ee 
