Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
kirjakeel kirikuslaavi ehk vana slaavi keel. Selles keeles ei räägitud, aga see oli arusaadav
kõikidele slaavlastele tol ajal. Lääneslaavlased poolakad, tsehhid ja slovakid; lõunaslaavlased
on bulgaarlased, serblased jt Balkanimaade rahvad. Idaslaavlased on valgevenelased,
1
ukrainlased, venelased. 9. 10. saj ei erinenud keeled veel nii palju teineteisest. Kirjakeel sai
alguse 863. aastal. Kirillitsa rajasid Cyrillos ja Methodius. Nad rajasid selle keele lõunaslaavi
keelte baasil. Kõik slaavi hõimud said sellest keelest aru. Ristiusus vastuvõtmise ajal oli
võimalik välja lasta ka raamatud ühises loodud kirjakeeles.
Kiievi vürst Vladimiri ajal võeti vastu ristiusk ta hakkas kohe asutama ka koole, kus
hakati õpetama kirjakeelt. Ta asutas ka skriptooriumid, kus hakati ümber kirjutama
raamatuid. Raamatute ümberkirjutamine oligi üheks tähtsamaks protsessiks keskajal. Iga