Soome kirjanduse ajalugu
Rahvusfilosoof Snellmann
Snellmann rõhutas, et rahvusele oma kujutise näitamine ongi kirjanduse ülesanne. Suurem osa
Snellmanni elutööst jääb väljapoole kirjandust => teda mäletatakse nii rahvusliku äratajana,
filosoofina, majandus- ja riigimehena. Rajas oma süsteemi Hegeli õpetusele. Arvas, et
kirjandusel on keskne koht rahva vaimses elus. Kui Runebergi võtmetekstiks on Saarijärve
kujutus, siis Snellmanni oma on kiri Fredrik Cygnaeusele Stockholmist(1840), mis on
ajendatud konfliktist võimukandjatega ja ülikoolist lahkumisega.
Rootsist äraolles avaldas oma tähtsamad filosoofilised teosed (saksa keeles)=> ,,Isiksuse
idee", ,,Õpetus riigist"
Snellmann arendab välja rahvuskirjanduse mõiste, mille võib kokku võtta viide põhipunkti:
1) see kasutab rahvuse oma keelt 2) väljendab rahvusele omast vaimset arengut 3) arendab
rahvuslikku iseteadvust 4) mõjutab rahvust oma eeskujuga 5) peab ülal rahvuslikku vaimu,