Jõuülekanne
Valitud
veerelaagritele tehakse kontrollarvutus toereaktsioonidega, mis leitud jooniselt. Arvestades
suurimat võimalikku pöördemomenti jaotuse ebaühtlust voogude vahel, määratakse see jõud
kiirel(vedaval) võllil , kus d1 on hammassiduri jaotusläbimõõt. Aeglasel
vedaval võllil , kus Th on moment väljundvõllil (raamil), a ülekande telgede
vahe. Kõige rohkem ongi koormatud satelliitide laagrid. Nende vajalik dünaamiline
kandevõime Cvajalik leitakse jõu Fr = 2Ft järgi, kus Ft on eelnevalt arvutataud ringjõud.
1.3.2 Tiguülekanne
Ehitus
Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial
olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu.
Tiguülekande eelised
sujuv ja müratu töö
võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve
isepidurduvus
Tiguülekande puudused:
annaabi.ee 
