Rüütlid ja rüütlikultuur
Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vibu
käsitsemine, maadlemine, kabemäng ning luuletamine, st galantsete värsside sepitsemine ning
ettekandmine südamedaamile.
Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid (naisi ja
orbe), võitlema paganate vastu (kui kristlane), olema seltskonna hingeks lossis (tundma
käitumisreegleid, kurtuaasne etikett daami kultus; kurtuaasne /prantsuse keeles curtois
viisakas, peenekombeline), olema mitmekülgne (muusika, tants, laul, seltskondlik vestlus, luule).
Lossides oli paazhidele seltskondlik õpetus, mis kuulus rüütliks saamise ettevalmistuse juurde.
Rüütlid elasid enamasti maal lossides, mitte linnas. Kuigi algselt polnud rüütlid just väga haritud
isikud, omandasid nad hiljem hea hariduse Pariisi, samuti Itaalia ja Saksamaa ülikoolides.
Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13
annaabi.ee 
