Vana Kreeka pillid
pikkusega bambusvilet, igaüks sõrmeavaga ja bambusest lõigatud lestkeelekesega, mis võngub, kui
sõrmeava suletakse. Viled seatakse osalise ringi kujuliselt, mis kujutab legendi järgi müütilise fööniksi
kokkupandud tiibu. Tänapäeva põigiti hoidva suupilli põhimõtte leiutas Chritian Friedrich Buschmann
berliinist, kes taipas 1821. a., et meloodiaid saab mängida vilekeste abil, mis ta oli valmistanud oreli
häälestamiseks.
Fagoti eelkäija 16. sajandil curtal ehk dulcian
Oboe 17. sajand
Klarnet 18 sajand
Ventiili leiutamine 19. sajandi algul
Saksofon 19. sajand
Tuuba 19. sajand
Esimesed keelpillid tekkisid siis, kui kaardus kepi külge kinnitati soolikas, mille vibreerimine pani õhu
võnkuma ning sellest tekkis heli.
Harf
Varaseim harfitüüp arvatakse olevat kujunenud küti vibust. Kaarharfid ilmusid Lääne-Aasias ligikaudu
3000 eKr, neid mängiti protsessioonidel ja pidusöökidel. Neil oli all kõlakast, kust keeled ühendati
kaarja kaarega