Asteekide elust ja kultuurist.
paiku nn Maomäel Coatltepecis, Pärast 1150.a.
peatumine Tulas umb. 20 aastat muutis asteegid tsiviliseerituks. Seejärel jäi osa neist
elama Patzcuaro järve äärde. 13.saj. keskel jõuti Texcoco järve äärde Chapultepeci
künkale. Tookordse pealiku Tenochi järgi nimetati nüüd end tenochideks. Nad
püüdsid oma kutsumata külalise staatust parandada abielude läbi teiste linnade
valitsejaperekondadega, kuid jäid ikkagi aastakümneteks sõltuvasse seisundisse.
1325.a. otsustasid Culhuacani elanikud asteeke ootamatult rünnata. Asteegid said
sellest teada ja põgenesid Texcoco järve ühele soisele asustamata saarele.
Huitzilopochtli oli saatnud preestritele nägemuse, et tuleb paigale jääda kohas, kus
kotkas istub kaktuse otsas ja nokib madu. Nii ka sündis. See pilt on praegu
Mehhiko vapil.
Saarele rajati linn, mis sai nimeks Tenochtitlan - Tenochi linn. Saare keskele
rajati hõimu- ja sõjajumal Huitzilopochtli ja vihmajumal Tlaloci kaksiktempel -
annaabi.ee 
