Asteekide elust ja kultuurist.
Asteekide naabrid, maajad suutsid vastu
pidada 1542. aastani, kuni hispaanlased Méridasse oma pealinna rajasid. 1. Sisseränne. Riigi loomine ja ajalugu.
Mehhiko orus Texcoco järve ääres elas pärast tolteekide impeeriumi lagunemist
mitmeid erinevaid hõime kes olid rajanud kümneid linnriike. Tähtsaimad neist olid
tepaneekide pealinn Atzapotzalco, tshitshimeekide kuninga Xolotli rajatud Texcoco
ja tolteekide esimene vana pealinn Culhuacan, mille elanikud nimetasid nüüd end
akolhuadeks.
Asteegid (nahuatlid) nimetasid end oma muistse hõimupealiku Mexitli järgi
mexica´teks. Nad olid rännanud pärast aastat 1068 välja müütilisest algkodust
Aztlanist, kaasas peajumal Huitzilopochtli kuju, kes olevat neid teekonnal nõustanud.
Nad olid teinud pikki peatusi põlluharimiseks ja toidu hankimiseks: nn Seitsme koopa
maal Chicomoztocis, 1143.a. paiku nn Maomäel Coatltepecis, Pärast 1150.a.
peatumine Tulas umb
annaabi.ee 
