V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
vähe vastasid väljendatud tunded laulu sõnadele.
Nii said need neli rida ta suus metsiku rõõmulaulu
ilme:
Un cofre de gran riqueza
Hallaron dentro un pilar,
Dentro del, nuevas banderas
Con figuras de espantar. 1
Silmapilk hiljem tundis Gringoire, kuidas talle pisarad silma tulid, kui tütarlaps järgmist
salmi erilise härdusega laulis:
Alarabes de cavallo
Sin poderse menear,
1 Samba seest leiti rikas laegas, milles olid uued lipud koledate kujutustega (hisp. k.).
62
Con espadas, y los ctiellos,
Ballestas de buen echar.1
Ta laul väljendas enamasti siiski rõõmu ja ta näis laulvat nagu linnuke rõkates ja muretult.
Mustlastüdruku laul oli Gringoire'i mõtted lainetama pannud, nagu ujuv luik vee lainetama
paneb. Ta kuulas teda võlutuna ja kõike unustades. Esimest korda üle mitme tunni oli see
esimene kord, kus ta oma kannatused unustas.
See silmapilk oli aga lühike.
Sama naisehääl, mis mustlastüdruku tantsu oli katkestanud, katkestas nüüd ka ta laulu.