õiguspsühholoogia
vangistamiste arv. Niisugune efekt oli aga jälgitav üksnes varavastaste kuritegude korral ega ilmnenud vägivallakuritegude
korral. Kõik niisugused seaduspärasused ei sõltunud kasuperede sotsiaalmajanduslikust staatusest ega lapsendatud indiviidi
vanusest lapsendamise ajal. Seega oli bioloogiliste vanemate kriminaalne käitumine olulisem kui kasuvanemate oma,
mis näitas ilmse geneetilise komponendi olemasolu.
Crowe22 uuringus vaadeldi 52 adopteeritut, kelle bioloogilised emad olid kurjategijad. 90% emadest olid pannud toime
raskeid kuritegusid, millest enamuse moodustasid pettused ja tsekkide võltsimised. 25 adopteeritut olid naissoost, kõik olid
valged. Kontrollgruppi kuulusid adopteeritud, kellel puudus kriminaalne perekondlik taust. Edasise uuringu käigus Crowe
selekteeris 37 nn indeksiga isikut (probleemsed isikud) ja 37 kontrollgrupi isikut. 7 isikut indekseeritute hulgast olid