Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
alatüübid on nende haiguste diagnostiliseks markeriks. Süsteemse erütematoosse luupuse diagnoosi
vastu on negatiivne ANA.
SEL patsientide seerumis esineb kolme tüüpi anti-DNA antikehasid:
anti-single stranded e denature-DNA (=anti-ssDNA)
anti-double stranded e native DNA (= anti-dsDNA)
reageerivad nii ss-DNA-ga kui ds-DNA-ga
dsDNA väga spetsiifiline SLE-le. dsDNA autoantikehade määramiseks kasutatakse testi Crithidiae
luciliae. Antikehad võivad olla nii IgG kui ka IgM klassist. Üheks oluliseks tunnuseks SLE haigetel on
anti-dsDNA antikehade esinemine kõrges tiitris. anti-dsDNA antikehad esinevad 70% aktiivse
luupusega haigetest. Positiivse testi spetsiifilisus on 95%. Anti-RNP – 30-50% patsientidel eeskätt
“overlap” sündroomi markerina
Anti-Ro (30%) ja anti-La (15%) võivad esineda ka ANA-negatiivse SLE korral. Sagedamini leitakse neid
primaarse Sjörgeni sündroomi korral